Maaler pahteldab ja värvib hoonete sise- ning välispindu.Tema töö annab pindadele puhta, meeliköitva ja värske ilme. Töötada tuleb enamasti seistes ja ronimist on palju. See eeldab head füüsilist vormi, vastupidavust ja kõrgusekartmatust.
Maaler teeb sageli ka tapeetimistöid – mõõdab ja kleebib ruumide seinte ja lagede katmiseks tapeeti, tekstiili jms.
Ehitusel on kõik omavahel seotud. Maaler saab oma tööd tegema hakata siis, kui on teada, et edasised ehitus- või remonditööd viimistlust rikkuma ei hakka.
Maalrite ja teiste ehitustööliste tööd korraldab tavaliselt objektijuht.

Põhiõpingud (51 EKAP):

1. Ehitiste sise- ja välispindade värvimine
2. Ehitiste sise- ja välispindade lakkimine ja õlitamine
3. Seinte katmine rullmaterjaliga
4. Praktika
5. Õpitee ja töö muutuvas keskkonnas

Valikõpingud (13 EKAP): 

1. Erialane võõrkeel
2. Dekoratiivviimistlus
3. Tasandustööd

Moodulid lahtiseletatult leiate ALLALAADIMISED alt.

Maalrina pead:
tundma värviõpetuse ja kujunduse aluseid ning viimistlusmaterjale;
oskama valida materjale (nt värvid) aluspinna ja projekti järgi, käsitseda töövahendeid;
valdama õigeid töövõtteid;
olema kursis töötervishoiu ja -hügieeni, tule- ja elektriohutuse põhitõdedega ning järgima vastavaid eeskirju. Kasulik on osata teha ka dekoratiivviimistlustöid.

Lisaks ehitusoskustele on maalri karjääris eeliseks kunstianne. Isikuomadustest ja võimetest on veel olulised loogiline mõtlemine, ruumiline kujutlusvõime, koostöövalmidus,
liigutuste täpsus, kiirus ning hea koordinatsioon. Loomupärane korra ja puhtuse loomise vajadus, hoolikus, täpsus ja vastutustunne on maalri puhul kõrges hinnas.

Enamik maalreid töötab ehitus- ja kinnisvarahooldusettevõtetes.
Oskuslik ja kutsetunnistusega maaler on alati hinnatud ja oodatud töötaja.
Maaler peab pidevalt olema kursis uuenevate ehitusmaterjalide, viimistlustehnikate ja -tehnoloogiatega. Seega on juba töötaval maalril vaja osaleda täienduskoolitusel.
Täienduskoolituse ja töökogemuse tulemusena võib maaler karjääriredelil tõusta viimistlustööde meistriks.