KUTSEÕPPESSE asudes tuleb esitada:
Muud dokumendid:
|
Kutsehariduse liigid leiad SIIT.
Õppetöö vorm
Kutseõppes saab õppida statsionaarses või mittestatsionaarses õppevormis. Neid eristatakse iseseisva töömahu alusel. Statsionaarne õpe ( nimetatakse ka päevane õpe) eeldab igapäevast osavõttu õppetööst. Statsionaarses õppevormis moodustab iseseisev töö 15-50% õpingute kogumahust.
Mittestatsionaarses õppevormis on iseseisva töö maht enam kui 50% õpingute kogumahust. Seda õpet nimetatakse ka sessioonõppeks, mis tähendab, et koolis tuleb käia mingi aja tagant kindlatel päevadel ning ülejäänud aeg tuleb õppida iseseivalt.
Õppetöö Kehtna Kutsehariduskeskuses on erinevatel õpperühmadel korraldatud erinevalt.
Päevane õpe tähendab, et õppetöö toimub reeglina esmaspäevast reedeni ajavahemikul 8.30-16.00. Päevane õppetöövorm sobib eelkõige põhikoolijärgsetele noortele, kes ei käi veel igapäevaselt tööl. Enamasti õpivad statsionaarses õppes kutsekeskharidust omandavad õppegrupid.
Sessioonõpe tähendab, et õppetöö on korraldatud 3-päevaste sessioonidena kord kuus või mõnel päeval nädalas (üldharidusõpingud). Selline õppetöövorm sobib eelkõige töötavatele täiskasvanutele. Mittestatsionaarses õppes õpivad Kehtna KHK-s kutseõppe- ja üldharidusõpingute grupid.
Õppekava tüüp
Esmaõppe puhul ei eeldata õppijalt eelnevate erialaste kompetentside olemasolu. Enamus Kehtna KHK õppekavadest on esmaõppe õppekavad.
Jätkuõppe puhul on õppima asumise eelduseks eelnevale või samale kvalifikatsioonitasemele vastava kutse või vastavate kompetentside ja haridustaseme olemasolu.