26.novembril külastas Kehtna Kutsehariduskeskust meie väga austatud riigipea Alar Karis. Üheskoos eesti keele õpetaja Kati Saara Murutariga viis president õpilastele ja külalistele läbi kodanikupäeva tunni.
Karise külaskäik sai alguse hommikupoolikul, kui ta tutvus kooli tehnikamaja õppelaboritega. Kella üheteistkümneks ootas saalitäis kuulajaid presidenti aulasse, kus oli valmis ka Kati Saara Murutar, et üheskoos presidendiga läbi viia kodanikupäeva tund. Intervjuu vormis toimunud arutelul avas president mitmeid teemasid: ta rääkis oma elust, karjäärist, teadusest, sõjast ja elust maapiirkondades. Küsimused olid kokku pandud koostöös kooli õpilastega. Kuulajad said kaasa võtta mitmeid mõtteid, näiteks maal elavatest inimestest ja sellest, kuidas nad on tuleviku suhtes reipamad kui linnainimesed ning harjunud hakkama saama ja saavadki hakkama. Elu maal on riigipea sõnul paljuski inimeste endi teha, kuid ääremaastumise probleem eksisteerib sellegipoolest. Seni kuni on maal koolid, lasteaiad, huviringid tulevad noored maale elama, ütles Karis.
Pärast 45-minutilist infovahetust tegi kogu koolipere presidendiga ühispildi misjärel suundus Karis Kehtna Kutsehariduskeskuse õpperestorani, kus kitsamas ringis toimus arutelu kutsehariduse suundade ja käekäigu üle. President lahkus koolist poole kahe ajal.
Kehtna KHK direktor Karmen Selter ütles, et päev õnnestus, sest kõik ettevalmistused olid hästi tehtud ja sujusid vaatamata sellele, et presidendi päevakava muutus pool tundi. Õpilaste huvi tundus tema arvates olema suur. President ise jättis siira ja sooja inimese mulje, ütles Selter lisades veel, et kohe saabumisest alates ei olnud ebamugavat blokki ning kõik oli hästi loomulik. Hiljem ümarlauas hariduse teemadel kõneledes sai direktor läbi arutada palju erinevaid aspekte ja vaatenurki. „Selle tõttu mulle tundub, et tänane päev oli väga vajalik arvestades seda, et me käsitlesime kutsehariduse teemasid alustades sellest, kas kutseharidus on populaarne ja mida me selleks tegema peaksime. Kui me neid teemasid ise lauda ei too, siis ei ole meil kellegi otsa vaadta ja öelda, et miks see töö tegemata on.“
Karisega oli kohtuma tulnud ka Eesti Kutseõppe Edendamise Ühingu esimees ja Rakvere Ametikooli direktor Kuno Rooba, kelle sõnul jättis president sümpaatse, kahe jalaga maa peal, realistliku inimese mulje. Kutsehariduse arutelul räägiti kutsehariduse probleemidest ja väljakutsetest laiemalt - ühtepidi reformi vaatevinklist, teisalt võtmeküsimusena, kuidas kõnetada noori ja nende vanemaid, et kutseõpet rohkem õpilasi valiksid. Eraldi teemana arutati koostööd põhikoolidega ja seda kuidas saaksid kutsekoolid pakkuda rohkem eelkutseõpet.
Fotod: Camilla Kännola, Raplamaa Sõnumid