Suve algul lõpetas Kehtna Kutsehariduskeskuse tore seltskond maalreid. Kahe Hiiumaa naise, tänaseks Kehtna KHK vilistlase Elle Kaugesalu ja Aive Kokla kogemused on ehedad näited sellest, kuidas õppimine on elumuutev! Head lugemist!
Miks otsustasid tulla Kehtna KHKsse maalri erialale?
Elle: Alguses oli meil sõbranna Aivega plaanis minna Haapsalusse maalriks õppima kuna tahtsime oma elus muutust teha, aga kuna seal ei saadud gruppi täis, siis õpe lükkus edasi. Vaatasime kus kohas saaks veel maalriks õppida ja Kehtna oli järgmine võimalus. Helistades selgus, et seal on juba grupp täis ja õpe juba käib. Tänu Greetele ja Sigridile saime siiski võimaluse ja saime teie ägedasse kooli õppima asuda.
Aive: Olin juba varem maalri elukutset kaalunud, aga siis ei olnud motivatsiooni seda muutust ette võtta, et reaalselt kooli minna. Üks õhtu istusin Ellega maja trepil ja valvasime õues mängivaid lapsi. Mina tegin tööd, millega ma rahul ei olnud ja Elle ütles ka, et ta ei näe end elu lõpuni seda tööd tegemas, mida ta tol hetkel tegi. Tuli jutuks, et mu tuttav rääkis, kui palju on maalritest Hiiumaal puudust ja tööjõudu tuuakse mandrilt sisse. Siis rääkisime, et me mõlemad oleme seda eriala kaalunud ja hakkasime ka kohe googeldama, kas on veel sisseastumise võimalusi ja nii see arenema hakkas.
Mida õppimine on Sulle andnud – kuhu viinud?
Elle: Õppimine on andnud mulle meeletult palju teadmisi (palju on veel ka õppida) ja ka palju uusi tutvusi ja kogemust.
Aive: Õppimine on olnud niivõrd põnev - eriala on pidavalt arenev ja mulle nii meeldib oma kätega midagi ilusat valmis teha. Põnev on vanast teha uus või täiesti nullist midagi luua! Õppimine on andnud mulle võimaluse tegutseda tänaseks omal käel ja oma graafiku järgi. Saan olla pere jaoks olemas, kui vaja ja saan teha tööd, mis mulle tõeliselt meeldib.
Kus või kuidas plaanid saadud haridust kasutada?
Elle: Plaanime Aivega oma firma rajada ja teha seda mis meile meeldib ehk teha oma kätega midagi ilusat.
Aive: Ma juba kasutan oma õpitud oskusi koos Ellega päris oma objektidel ja oma ettevõtte loomine on käsil.
Kas ja miks soovitad teistelegi tulla Kehtnasse õppima?
Elle: Loomulikult soovitan kõigile minna Kehtnasse õppima. Meeletult toredad õppejõud, ägedad ja meeldejäävad koolitused, uuenduslik kool, head õppevahendid, hea söök jne.
Aive: Hirmsasti tahaks siia "EI" vastata. Lihtsalt, et nalja visata aga õige vastus on: loomulikult! Kui Kehtna õppekavas on aine, mis vähegi huvi pakub siis ma ei näe ühtegi põhjust, miks mitte minna. Kool on kaasaegne ja kõigega varustatud, mis vaja võiks minna. Meie õpetaja Sigrid Varik oli tõeliselt tubli andes edasi nii teoreetilisi kui ka praktilisi teadmisi ja kogemusi. Ühiselamu on ilus ja puhas. Kooli toidud olid mitmekülgsed ja maitsvad. Kõik, kellega ma õppeaasta jooksul kokku puutusin, olid väga soojad ja abivalmid. Kui ma nüüd sellele kõigele mõtlema hakkan on eriti kahju, et kool juba läbi on.
Milline on olnud Sinu jaoks meeldejäävaim osa õpingutest?
Elle: Toetavad klassikaaslased ja õpetaja. Oli võimalus eksida ja õppida oma vigadest, ilma ,et keegi oleks näpuga näidanud või sind maha teinud. Ja ka kindlasti praktika oli väga meeldejääv, sealt sain korraliku töökogemuse kätte. Tervitused juhendajatele !
Aive: Neid on mitu asja. Kui õpetaja Sigrid rääkis, kui kokkuhoidev grupp meil on siis hakkasin seda eriti väärtustama ja endale teadvustama. Kogu õpingute ajal saime klassikaaslastelt meeletult palju toetust alates õige klassi leidmisest ja kodutööde materjalidest kuni ideedeni õppe boksi disainimiseni välja. Juba see grupp oli väärt kooli minemist. Kui meil käis koolitaja Margus tegemas dekoratiivvärvimise koolitust siis ta reaalselt hõõrus end terve näoga märja seinavärvi sees, et meile näidata, kui erinevat viisi saab dekoratiive teha. Äärmiselt lõbus, meeldejääv, informatiivne ja meeleolukas koolitaja. Kui me Ellega tegime praktika kaitsmise esitlust siis ma olin nii närvis, et rohkem enam olla ei saanudki. Aga esitluse 20min läks nii ruttu nagu me oleks seal 2 minutit seisnud ja meil oli tegelikult ka tore seda teha. Ma siiani ei saa aru, mida ma üldse pabistasin.
