1923. aastal otsustas Eesti Vabariigi Valitsus endisesse Kehtna mõisa härrastemajja asutada Kehtna Tütarlaste Põllutöö ja Majapidamise kool. Põllutööministeeriumi korraliste kulude eelarves eraldati kooli sisseseadmiseks 1 300 000 marka. Kooli sisekujunduse projekteeris arhitekt Anton Soans.  Kool alustas tegevust 1925.aasta detsembris. Direktoriks kinnitati agronoomiharidusega Aleksander Arak ja õppealajuhatajaks Marta Greenberg. Kooli astujatelt nõuti gümnaasiumi lõputunnistust ja nad pidid sooritama „võistluseksamid".  Vastu võeti 30 õpilast. Õppetöö kestis kaks aastat. Kuna ruume oli vähe, siis uusi õpilasi enne 1929. aastat vastu ei võetud. Kool oli tasuline. Õppemaks oli 120 krooni aastas. Toidu eest tuli tasuda 20-25 krooni kuus. Kooli eesmärgiks oli anda mitmekülgseid teadmisi ja kogemusi talumajapidamise korraldamiseks, valmistada ette õpetajaid põllutöökoolidele ja kodundusala nõuandjaid. Koolil oli kolm osakonda: kodundus, kodutööstus ja aiandus ning töötasid lühema õppeajaga eriklassid. 1931.aastal reorganiseeriti kool Kehtna Kõrgemaks Kodumajanduskooliks.

Nõukogude võim esitas uued nõuded põllumajandustöötajate haridusele. Kodumajanduskoolide likvideerimisel moodustati 1946. aastal noorem-agronoomi kvalifikatsiooni andnud Kehtna Põllumajanduse Tehnikum, mis 1948. aastal viidi üle Ravilasse. Tehnikumi kõrval töötas Traktorijaamade Juhatajate Kool (1947-1948). Põllumajanduse sotsialistlik rekonstrueerimine vajas vastava kaadri ettevalmistamist, sellealase koolituse kohaks kujunes Kehtna. 1948.aastal moodustati kaheaastase õppeajaga Kolhooside Juhtiva Kaadri Ettevalmistamise Riiklik Kool, kuhu õppima suunati maakonna täitevkomiteede kaudu. Koolis õpetati kolhoositootmise organiseerimist ning põllumajanduslikke aineid. Direktoritena töötasid V.Bogoslovski (1948-1949) ja Juhan Kerdi (1949-1951), kes põlvnes Kehtnapere talust. 1951. aastal kool reorganiseeriti Kolhooside Esimeeste Ettevalmistamise Põllumajanduskeskkooliks (KEEP-keskkool; 1951-58), mille juures töötas 1955-56 Kehtna Põllumajanduskool. 

1956. aastal lõpetati õppijate vastuvõtt KEEP-keskkooli, tööd alustas maarajoonidele partei- ja nõukogude kaadrit ettevalmistav EKP KK Nõukogude Parteikool (1971. aastast Eesti Nõukogude-Parteikool, lõpetas töötamise 1979. aastal). Kooli õppekavas oli ühiskondlik-poliitiliste õppeainete kõrval oluline osa põllumajanduslike teadmiste omandamisel. Direktorid August Rotberg (1956-1959), Vladimir Lill (1959-1972) ja Viljo Kabonen (1972-1979). Kooli juures töötasid 1961-1966 Vabariiklik Kolhooside ja Sovhooside Juhtiva Kaadri Ettevalmistamise Aastane Kool ning Kolhoosiesimeeste 6-kuulised kursused.

1966. aastal moodustati näidissovhoosi ja nõukogude-parteikooli hoonete baasil Kehtna näidissovhoostehnikum, mille direktoriks kinnitati Uno Tinits, kes töötas sellel ametikohal kuni sovhoostehnikumi lõpliku likvideerimiseni 15.veebruarist 1993 EV põllumajandusreformi seaduse alusel. Tehnikumis oli eri perioodidel võimalik õppida maaparandustööde mehhaniseerimist ja põllumajanduse mehhaniseerimist, agromelioratsiooni, hüdromelioratsiooni, kodumajandust, turbatootmist- ja töötlemist, soojusenergeetikat. Näidismajandi ülesandeks oli peale muu ka põllumajandusettevõtete tööliskaadri teadmiste täiendamine eesrindlike kogemuste koolis, mis 1982-1987 kandis Rapla ATK õppekombinaadi nime (hilisem Rapla ATK Pirgu arenduskeskuse tööliskaadri koolituse sektor). 1992. aastal, põllumajandusreformi käigus, eraldus tehnikum iseseisvaks Kehtna Kõrgemaks Põllumajanduskooliks.